Täna paraad, homme paraad, iga päev paraad
Täna saadeti mind juba teist korda siinoleku ajal õhtusele paraadile turvatöötajaks. See oli äge. Ma nägin nii tervet paraadi kui ka ilutulestikku, sest selleks ajaks, kui paraad minu tsoonist möödas oli, oli lossi ümbruses antud liikumiskeeld. Nii et ma jäin lossi ette ja olin sel natuke veel turvatöötaja. Enda kõrval olnud neiult sain teada, et mõned inimesed töötavad siin aastaid, ilma et neil avaneks kordagi võimalus paraadil või ilutulestiku ajal väljas töötada, minul aga juba teine kord. Vedamine misssugune.
Hispaanlased käivad mulle jätkuvalt pinda. Täna olid peamiselt just nemad need, kellega probleeme oli – küll panid nad oma lapsi kohtadesse, kus nad ei tohtinud olla, küll suitsetasid nad suitsuvabades tsoonides, küll vingusid nad ühe ja teise asja kallal ja ei saanud jälle mitte midagi aru, mida ma neile ütlesin. Oeh. Kui asi hispaanlasi puudutab, siis nende pärast on mul küll hea meel siit lõpuks septembri alguses minema saada. 
Aga muidu on vahva. Täna töötasin jälle jõulupoes. Mulle meeldib seal – esiteks on kaup ilus, teiseks on mul seal kassa alati nullis, kolmandaks on seal 24/7 “Pähklipureja” muusika, neljandaks on äge inimestele keset suve häid jõule soovida. 
Ja igal. Pool. On. Sädelevat. Puru.
Tegin pilte ka üks päev. Varsti teen veel. Panen üles ka. Ah, ja see reede lähen ilmselt Pariisi ka, ehkki ma pean seal vist üksi seiklema, sest teised hotellielanikud paistavad ainult ööklubidest huvituvat. Aga mis teha. Olen ainuke kultuurihuviline, siis olen. Mind ei tõmba eriti kusagile higisesse ruumi oma raha ülehinnatud jookidele kulutama. Eriti, kuna enamik inimesi, kes seni Pariisis pidutsemas on käinud, on mingi vigastusega tagasi tulnud. Minu (hispaanlannast!) toakaaslane näiteks ei saa kaks nädalat tööd teha, sest ta suutis jala pidu pannes nii geniaalselt välja väänata.
Ma lähen parem muuseumisse ja ei vääna oma jalgu, aitäh. Ja siis lähen vaatan Sacre-Coeuri ja siis joon mõnes väikeses kohvikus kohvi ja pean kusagil muru peal piknikku ja ostan postkaarte. Voh.
Lõpetuseks jagaksin teiega ühte Kristeli järjekordsetest geniaalsustest, mis juhtus Skype’is vesteldes:
Triinu: ja nii kui ma palga kätte saan.
Triinu: siis ma ostan LIHA.
kristel:
kristel: terve palga eest
kristel: siis sa peaks endale piimalehma ostma
kristel: jood nati piima
kristel: siis kõri läbi
kristel: siis jood verd
kristel: siis sööd liha öra
Triinu:
Triinu: see “jood verd” tuli nii muuseas.
kristel:
kristel: mul tulebkim nwhahaha
Triinu:
kristel: see oli mingi
kristel: dysgraafi naer
Head ööd. 
Tsauki.
Olen nüüd viimasel ajal uurinud võimaluse minna tööle Disneylandi ja mõtlen kas kandideerida aga mulle on räägitud jutte, et seal on väga halvad töötingimused ja raha saab kokkuvõtes kah vähe. Kuidas sul oli? Ja Prantsuskeelt oskan ma üpriski minimaalselt kuigi ma olen 3 aastat õppinud. Kas mul tasub üldse proovida?
Ette tänades:)