Ma elan veel
Töönädal oli väsitav, peamiselt sellepärast, et ma natuke liiga vähe magasin (ma süüdistan selles Kristelit), aga kaks päeva puhkust aitab taastuda. Eile ei teinud ma suurt midagi asjalikku, ehkki ühe suure saavutusega sain küll hakkama – organiseerisin endale augustikuuks Inglismaale mineku ajaks öömaja ja seltskonna. Nüüd on veel vaja tööl neli päeva järjest vabaks saada ja siis lennupiletid ära osta. Kui hästi osta, siis võib saada edasi-tagasi vähem kui 100 euroga, ehkki sinna pole ma sisse arvestanud edasi-tagasi sõitu Disneylandi ja lennujaama vahel, mis võtab veel 36 euri. Aga ikkagi – majutus on tasuta ja vaevalt, et mul seal igav hakkab. Mind lubati madratsirallile viia. 
Täna lähen suure tõenäosusega parki, teen palju pilte, panen need üles ja olen muidu äge. Homme töötan alles kella 16-st, nii et probleemi pole.
Ja rohkem nagu polegi uudist. Kui midagi põnevat juhtub, siis kirjutan jälle. Olge paid.
