Sõita autoga või mitte sõita autoga? Mis küsimus see selline on?
Sain tööd. Vägev, või mis? Teen pitsasid. Ja burgereid. Kes tahab süüa, võib mulle Kristiine keskuse taha Uno Pizzasse külla tulla.
Eile käisid meil peretuttavad külas. Mingil hetkel ajendas telekast nähtav mind ütlema “Tahaks ka kunagi autot, aga…”
Järgnes minupoole lühike, aga paljuütlev vaikus, millega üritasin teatada, et üritan tulevikus enda poolt kõik teha, et mul autot kunagi vaja ei läheks.
Selle peale tuli vastuseks: “Aaah, küll mugavus kunagi sinu ka maha murrab…”
Mina: “Aga ma ei saa ju! Mu südametunnistus ei lubaks.”
Vastus: “Ahjaa, sul on ju see…” Mõeldi minu kinnisideed keskonnaga.
Edasi jätkus jutt juba muudel teemadel.
Aga ma sain jälle meelde tuletada, et ma ei kavatse oma aega maamunal lihtsalt vegeteerides mööda saata.
Ja tõesti – tahaks küll autot. Väga. Soovitatavalt ka võimalikult suurt ja ilusat. Aga ma lihtsalt ei suudaks iseendaga pärast sellises asjas sõitmist (eriti üksi – kütuseraiskamine) samas ruumis olla.
auto pidamine on kallis ja aina kallimaks läheb. oluline argument vastu. yhistransport meie yhise kodumaa pinnal enam-vähem toimib (kus aga rohkem inimesi juhtub elama). nii et saab ehk hakkama veel mõned ajad.
Just.
Ma ei mõista hästi inimesi, kes kallavad endal kõige pealt paagi bensiini täis ja kurdavad siis koju või kuhu iganes sõites, kui kallis bensiin ja autopidamine ikka on ning mida kõike nad saaksid selle rahaga teha, mida nad bensiinile kulutavad.