Deodorandipidu
Ma sain endale lõpuks ometi uue deodorandi. Vahepeal rottisin ema oma. Nüüd on süda rahul ja võin jälle kirjutada. : P
Imelik on olla. Ideeliselt olen ma olukorras, kus peaksin ahastama ja masenduses olema, aga kõik on kõige paremas korras. Mul pole küll päris kõike, mida tahan, aga seisan sellele väga lähedal ja isegi nii on hea olla.
Asi on ilmselt selles, et esimest korda elus tunnen ma, et lihtsalt mina ise olemisest piisab. Varem jäi alati mulje, nagu peaksin ma olema midagi endast kosmiliselt erinevat, aga nüüd… Ma meeldin endale ka sellisena, nagu ma olen.
Nii on hea elada.
Mind ärritab kohutavalt, et ma ei saa füüsikast aru. Tahaksin saada, aga meie koolis on see aine nii ropult igav, et ma ei suuda ennast sundidagi sellele keskenduma. Kui kodus midagi lugema hakkan, siis võiks seda aga sama hästi hiina keeles teha. Näiteks need event horizonid: ropult põnevad asjad, aga ma ei saa absoluutselt aru, mida Internet nende kohta räägib. Ma loen teksti ja tunnen, kuidas mu ajurakud järjest surevad, neh.
Bläää.
Ma tean – ma kõlan väga ajutult. Ma ei üritagi praegu midagi eriti intelligentset kokku ajada, sest ma pean kohe-varsti lahkuma, et õppida homseks geograafia eksamiks, hurraa.
Edu meile kõigile.


Leave a Reply