Blah

Eilne päev ei lõppenud hästi. Tänane hommik ei alanud ka just kõige helgemates toonides, aga olukord on paranenud. Tegelikult pole see kellelegi teisele peale minu just kuigi oluline informatsioon, aga selleks ma siin olengi, et iseendast rääkida.

Ma ei viitsi hakata pikalt seletama ega õigustama, miks Mullid vahepeal ära kadusid. Asjalood nii kaugele viinud sõnad olid lihtsalt viimaseks piisaks minus leiduvasse lompi, mis juba mõnda aega üle ääre on ajanud. Ma tegin peale selle veel palju veidraid ja ülekäte läinud emotsioonidest juhitud tegusid, kuid õnneks mitte midagi, mida ei saaks kas heastada või unustada. Mulle meeldiks eelkõige unustada - ignorance is bliss, as they say.

**

Andestamisega on minul selline naljakas lugu, et teistele andeks andmine on käkitegu võrreldes iseendale andestamisega. Ma usun, et hetkel, kui sellega ükskord hakkama saan, suudan absoluutselt kõigele kogu maailma rahuga silma vaadata. Selle nimel ma elus vaeva näengi - et endalt lunastus välja teenida. Ma tahan teisi aidata, aga enne pean ennast jalule saama. Kõlab ju loogiliselt.

~ by piimakoer on April 19, 2008.