Lingid ja muu väike värk ja olümpiaad

Nonii. Vägev värk. Mind linkis selline tore loom nagu Punane Hanrahan (hah! tagasi tegin!), kes teatas, et mu blogi loeb. Kohe lendasid näidud lakke ( minu standardite kohta lakke - ma ei hakka neid numbreid isegi avaldama, ma kahtlen, kas te nii väikseid arve isegi tunnete…). Vahva.

Tuli kirjutamise tuju. Nüüd ma siis kirjutan. Tegelikult peaks magama minema, migreen möllab ja minu puhul on une hulk ja peavalu tugevus pöördvõrdelises seoses, aga see on vist paljude probleem. Suhteliselt tore oleks olla inimene, kellel on seda parem enesetunne, mida vähem ta magab. Ma jõuaks siis nii palju rohkem teha.

Tegutsemisest rääkides… Kas mina olen ainuke, kellel alati tekib tuhin mõtelda, midagi teha ja asjalik olla nii umbes tund aega enne magaminekut, olles enne terve päeva/õhtu lihtsalt logelenud ja mitte midagi teinud? See on tegelikult suhteliselt tobe, sest mul on koju jõudes tavaliselt mitu tundi aega, et kõik need asjad ära teha, mis vaja, aga ma kas ei jaksa või olen lihtsalt laisk ja ei tee neid, kuni lõpuks kella 21 ajal avastan, et nii palju on veel tegemata. Kusjuures kõige tobedam on see, et alles siis tuleb ka motivatsioon kõiki neid asju teha (ja veel mitte lihtsalt motivatsioon stiilis “ma pean selle ära tegema, sest muidu saan homme vastu pead”, vaid pigem “oh, see on ju nii põnev, kuidas ma varem sellega tegeleda ei tahtnud” või “väljakutsed rokivad”). Selline süsteem on tõtt-öelda suhteliselt nõme, sest just niimoodi ma tavaliselt oma uneajast ilma jäängi. Ja siis valutab järgmisel päeval jälle pea.

Normaalne…

Veel midagi suhteliselt naljakat. Minu märtsikuine National Geographic otsustas kohale jõuda täna - kaks päeva pärast seda, kui ma olin neile teatanud, et ma seda saanud ei ole ja nad mu tellimust ühe kuu võrra pikendasid. Elu on ikka veider küll.

Ja noh - üldse. Orkut on tore koht, mõistlikes kogustes. Täna orkutitsesin vist küll oma poole aasta normi täis. Kas minust on tõesti taas sotsiaalne olend saamas? (Kuivõrd Orkutit üldse sotsiaalseks tegevuseks nimetada saab… Aga kusagilt peab ju alustama?)

Unenägudest nii palju, et ma näen ikka veel väga imelikke ja kahtlaselt eredaid teisi, aga pole enam ükski meelde jäänud. Ainult värvid jäävad alles, kui üles ärkan.

Ah jaa, ma ei maininudki ju veel. Ma sain bioloogia olümpiaadi vabariigivoorus 11. klasside arvestuses 4. koha. *on enda üle uhke*

: )

~ by piimakoer on April 17, 2008.